Veuve Clicquot Brut Champagne 12% 75CL

Veuve Clicquot
Veuve Clicquot ajalugu ulatub tagasi 1772. aastasse. Tollal alustas Philippe Clicquot viinamarjakasvatusega Champagne’i maakonnas, ainsas maailma paigas, kust tuleb see õige šampanja.Naiselikult nutikas ja lennukas võidukäik maailma üheks hinnatuimaks šampanjatootjaks algas aga 1805. aastal – siis, kui pärast abikaasa surma võttis äri üle nooruke Barbe-Nicole Clicquot Ponsardin. “Veuve” tähendabki prantsuse keeles leske. Madame Clicquot oli tollal vaid 27-aastane ning temast sai üks esimesi kaasaegseid ärinaisi. Pandagu tähele – see kõik toimus ajal, mil naistel polnud lubatud isegi isiklikku pangaarvet avada!

Madame Clicquot teenis kiiresti välja isegi oma konkurentide austuse ja hüüdnime La Grande Dame de Champagne. Muuhulgas astus südikas naine vastu toona Euroopas kehtinud kaupade sisse- ja väljaveokeelule ning hakkas tegelema vahuveini ekspordiga. Eriti suure vaimustusega võeti Veuve Clicquot šampanja vastu Venemaal, see sai seal mitme suure kultuuritegelase lemmikjoogiks.
Just Veuve Clicquot’ šampanjat on taevani kiitnud Aleksandr Puškin, Anton Tšehhov ja Nikolai Gogol. Vene keisririigi osana sai ka Eesti sellest kollasest luksusest osa – 1808. aastast pärinevad andmed kinnitavad, et sellal jõudsid Revalisse esimesed 1500 pudelit rikkamat rahvast rõõmustama. Veuve Clicquot šampanja rahvusvaheline võidukäik oli alanud.
Champagne’i piikonna viinamarjaistandused, veinikeldrid ning šampanjamajad on kantud UNESCO kultuuripärandi nimistusse ning Veuve Clicquot šampanjamaja on nende seas üks märkimisväärsemaid. Šampanja saladus algab sobivatest geograafilistest oludest, nagu võrdlemisi jahe kliima, mägine maastik ning suhteliselt toitainevaene kriidine muld – need kõik annavad viinamarjadele ning sealt edasi ka veinile sitkuse, värskuse ja mineraalsuse.

Veuve Clicquot’ majas korjatakse viinamarjad käsitsi, väädid hoitakse kindla pikkusega, et tagada külluslik saak. Parima kvaliteedi saamiseks kasutatakse šampanja tegemiseks mahla ainult kõige esimesest pressist. Viinamarjamahlast tehakse baasvein. Erinevatest hoolikalt valitud sortidest veinid segatakse kokku ning edasi läheb jook valmima keskajal rajatud lubjakivi kaevandustesse, mis on olnud šampanjakeldritena kasutusel juba 18. sajandist alates. Keldrites on aastaringi ühtlane temperatuur ning niiskus, mis võimaldab šampanjal rahulikult küpseda armastatud luksuslikult kihisevaks joogiks.
Mitmed uuendused on alguse saanud siit.

Veuve Cliquot on esimene šampanjamaja ajaloos, mis andis 1810. aastal välja vintage ehk aastakäigušampanja. Kui lihtsamad šampanjad segatakse kokku mitme aastakäigu cuvée’st ehk baasveinist, siis vintage šampanja tegemiseks kasutatakse vaid ühe aastakäigu viinamarju. See annab šampanjale personaalse maitse. Aastakäigu šampanjat valmistatakse ainult kõige parema saagiga aastatel.

Madam Clicquot on teisegi uuenduse autor – just selles majas leiutatakse 1816. aastal šampanja „tantsitamise“ meetod table de remuage, mis on siiani šampanjamajades kasutusel. Pudeleid keeratakse kindla aja tagant riiulil nii, et sete pudelis sadestuks ajutisele korgile. See meetod garanteerib kristallselge joogi.

Ettevõte on näinud palju vaeva oma keskkonnajälje hindamiseks ning vähendamiseks, et säilitada unikaalset Champagne’i maakonna looduslikku keskkonda ning kohalikke traditsioone. 2018. aastast on Veuve Clicquot’ viinapuuistandused 100% keemiliste taimekaitsevahendite vabad.

MIKS VEUVE CLICQUOT?

Gurmaanide lemmik
Tänapäeval on Veuve Clicquot gurmaanide soosingus, kuna sobib toiduga eriti suurepäraselt. Kõrgeimalt on hinnatud Veuve Clicquot aastakäigu ehk vintage-šampanjad.

 Tipp-disain
Veuve Clicquot on armastatud tänu eripärastele disainilahendustele. Koostöös nimekate disaineritega luuakse ka innovaatilisi külmakaste, pakendeid ja isegi armastajatele mõeldud toole, Veuve Clicquot Loveseat.

 Kelder Läänemeres
2010 avastati Ölandi lähedal Läänemeres laevavrakilt 47 Veuve Clicquot’ pudelit, mis olid merepõhjas olnud 200 aastat ja imehästi säilinud. Sellest inspireerituna avas Veuve Clicquot 2014 Läänemeres veealuse šampanjakeldri, kuhu šampanja saadeti 40 aastaks valmima.

Kõrgeim hind
Üks Läänemerest leitud šampanja müüdi mõni aeg hiljem oksjonil 30 000 euro eest – see on kõrgeim hind, mida šampanja eest iial on makst